Võlgnikule
Olen võla sissenõudjale vabatahtlikult õigeaegselt tasunud, kuid kohtutäitur algatas minu suhtes täitemenetluse (saatis täitmisteate). Kuidas käituda?
Kohtutäituril puudub võimalus sissenõudjatele laekuvaid makseid ise kontrollida ning seega lähtub tema täitemenetluse algatamisel üksnes täitedokumendist ja sissenõudja avaldusest. Vahel juhtub aga, et sissenõudjad esitavad ekslikult täitmisele eelnevalt juba täidetud täitedokumente. Kui olete võla sissenõudjale vabatahtlikult õigel ajal tasunud, kuid saate siiski kohtutäiturilt täitmisteate, siis peaksite kindlasti võtma teate saatnud kohtutäituriga kiiresti ühendust ning esitama talle maksekorralduse, millelt nähtub, et olete võla õigeaegselt sissenõudjale tasunud. Sellisel juhul täitemenetlus Teie suhtes lõpetatakse.
Mis on vabatahtliku täitmise tähtaeg?
Kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Reeglina ei või tähtaeg olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva.
Eeltoodud reeglist on täitemenetluse seadustikus ette nähtud ka mõningad erandid. Näiteks on vabatahtliku täitmise tähtaeg pikem rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumisel. Kohtutäitur annab võlgnikule sellistes asjades tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva.
Vabatahtliku täitmise tähtaeg on oluline, kuna täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist peab võlgnik maksma kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust.
Mis hetkest alates võib kohtutäitur täitemenetluses tasu nõuda?
Kohtutäituril tekib tasu saamise õigus alates sissenõudja avaldusest täitemenetluse algatamiseks, kuid täitemenetlus loetakse alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Seega kui olete nõude tasunud enne sissenõudja poolt kohtutäiturile avalduse esitamist, siis puudub kohtutäituril alus nõuda kohtutäituri tasu ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele. Selleks on aga vajalik, et esitaksite kohtutäiturile maksekorralduse nõude tasumise kohta, kuna kohtutäituril puudub võimalus sissenõudjatele laekuvaid makseid ise kontrollida.
Mul ei ole võimalik kogu nõuet korraga täita. Mida teha?
Sellisel juhul tuleks teil kohtutäituriga ühendust võtta või tema vastuvõtule ilmuda ning talle olukorda selgitada. Maksegraafiku sõlmimiseks peaksite aga jõudma kokkuleppele sissenõudjaga, kuna kohtutäitur sissenõudja nõusolekuta maksegraafikut sõlmida ei tohi. Kui olete sissenõudjaga maksegraafiku sõlminud, esitage see kohtutäiturile ning kohtutäitur lähtub sellest edasisel võla sissenõudmisel.
Millises ulatuses tohib kohtutäitur minu sissetulekut (töötasu) arestida?
Reeglina ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele:
1) riiklikud peretoetused;
2) matusetoetus;
3) puudega inimese sotsiaaltoetus;
4) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
5) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis;
6) seadusel põhinev elatis;
7) haigekassa tasutud rahaline ravikindlustushüvitis, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
8) lisatasu ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest;
9) vanemahüvitis;
10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
11) vanglast vabanemise toetus.
Kui aga sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib eeltoodud punktides 5–9 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.
Oluline on silmas pidada, et kohtutäitur ei näe, mille eest mingi summa Teie arvelduskontole on laekunud, seega kui mõni eelnimetatud summadest on kohtutäituri poolt siiski arestitud, võtke ühendust kohtutäituriga ning esitage talle vastavad tõendid.
Milliseid summasid kohtutäitur arestida ei tohi?
Sissetulekut ei tohi arestida, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
Ainsa erandi sissetuleku (töötasu) arestimisel on seadus kehtestanud lapse elatise nõude täitmise korral. Juhul kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib kohtutäitur pöörata sissenõude võlgniku töötasule selliselt, et võlgnikule säilitatakse sissetulekust poolele miinimumpalgale vastav osa või vastav osa nädala või päeva sissetulekust. Seejuures ei arvestata lapse elatise nõude täitmisel võlgniku teiste ülalpeetavate olemaoluga.
Kui täitemenetluses täitetakse muud kui lapse elatise nõuet, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib sellisel juhul kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust.
Kui Teil on ülalpeetavaid või maksate elatist, siis tuleb Teil seda kohtutäiturile tõendada, kuna kohtutäituril vastav informatsioon puudu.
Arestimisele kuuluva sissetuleku osa arvutamiseks on Justiitsministeerium koostanud valemi, mille leiate siit.
Kuidas teada saada, milline täitur minu suhtes esitatud nõudeid täidab?
Kui olete kaotanud Teile saadetud täitekutsed/täitmisteated ja unustanud kohtutäituri nime, kes asjaga tegeles, siis saate vastava kohtutäituri nime teada kodanikuportaalist (X-tee) täitemenetlusregistri alt või kui Teil vastav võimalus puudub, siis päringuga Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonnast. Kuna tegemist on konfidentsiaalsete andmetega, siis peaksite Justiitsministeeriumist enda kohta andmete pärimiseks esitama digitaalallkirjastatud teabenõue meili teel või allkirjastatud teabenõude koos passi või ID-kaardi koopiaga kirja teel.
Minu suhtes viis täitemenetlust läbi kohtu täitevosakond (enne 1.märtsi 2001) ning sellest ajast on jäänud minu arve / vara arestituks ja täitemenetlust jätkatud ei ole. Kuidas arestist vabaneda?
Kui Teie vara on arestitud või sellele on seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri poolt enne 2001. aasta 1. märtsi nõude alusel, milles ei ole täitemenetlust jätkatud pärast 2001. aasta 1. märtsi, siis on Teil õigus esitada kohtule avaldus sissenõudja õiguste välistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üleskutsemenetluse korras. Kui sissenõudjal ei ole Teie avalduse suhtes pretensioone, siis arest või keelumärge kustutatakse Teie varalt kohtu poolt. Väljaspool kohtumenetlust selliste arestide või keelumärgete kustutamine paraku võimalik ei ole.
Mis on võlgniku vanne?
Kohtutäituri või sissenõudja taotlusel võib kohus kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik annab kohtus suulise vande: «Mina (nimi) kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on mulle teadaolevalt õiged.» ning kirjutab vandetekstile alla. Juriidilisest isikust võlgniku puhul võib võlgniku vande võtta juhtorgani liikmelt, likvideerijalt, täisühingu või usaldusühingu osanikult, vähemalt ühe kümnendiku suuruse osalusega osanikult või aktsionärilt, prokuristilt või raamatupidamise eest vastutavalt isikult.
Kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust, võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti. Võlgnik vabastatakse arestist, kui ta esitab vara nimekirja või annab vande.
Võlgnik on kohustatud ühe aasta jooksul pärast vande andmist veel kord vande andma üksnes juhul, kui kohtutäituril on alust arvata, et võlgnik on pärast vande andmist vara omandanud.
Justiitsministeerium, www.just.ee/22389, aprill 2008
| 
![](\"template/spacer.gif\"){kind=spacer}
