Aleksander Puškini 14
20308 Narva, Estonia
info@andreikrek.com

mapBüroo asukoht kaardil
Kohtutäituribüroo
Eesti keelesПо-русски

Kohtutäituribüroo

Kohtutäitur Andrei Krek


Võlgnikule

Olen saanud täitmisteate. Mida teha?

Olen võla sissenõudjale vabatahtlikult õigeaegselt tasunud, kuid kohtutäitur algatas minu suhtes täitemenetluse (saatis täitmisteate). Kuidas käituda?

Võlgniku põhilised kohustused täitemenetluses

Võlgniku põhilised õigused täitemenetluses

Mis on vabatahtliku täitmise tähtaeg?

Mis hetkest alates võib kohtutäitur täitemenetluses tasu nõuda?

Mul ei ole võimalik kogu nõuet korraga täita. Mida teha?

Miks ei ole kohtutäitur minu arvelduskontole elatusmiinimumi jätnud?

Millises ulatuses tohib kohtutäitur minu sissetulekut (töötasu) arestida?

Milliseid summasid kohtutäitur arestida ei tohi?

Kohtutäitur on arestinud minu sissetulekud, mis ei kuulu seaduse kohaselt arestimisele. Mida teha?

Kes peab maksma kohtutäituri tasu ja muud kulud?

Kuidas toimub kohtutäituri tasu ja muude kulude vaidlustamine?

Kuidas ja kuhu ma saan esitada kaebuse kohtutäituri tegevusele?

Kuidas teada saada, milline täitur minu suhtes esitatud nõudeid täidab?

Minu suhtes viis täitemenetlust läbi kohtu täitevosakond (enne 1.märtsi 2001) ning sellest ajast on jäänud minu arve / vara arestituks ja täitemenetlust jätkatud ei ole. Kuidas arestist vabaneda?

Mis on võlgniku vanne?


Olen saanud täitmisteate. Mida teha?

Mida kiiremini võlgnik pärast täitmisteate saamist võla täidab, seda väiksemad kulutused talle seoses täitemenetlusega tekivad. Täitmisteates on märgitud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kui kogu võlgnevus tasutakse täitmisteatele märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, peab võlgnik maksma kohtutäituri tasu üksnes poole ulatuses. Juhul, kui võlgnikul ei ole võimalik võlga täitmisteates märgitud tähtaja jooksul täita, tuleb võlgnikul viivitamatult pöörduda kohtutäituri poole ja teavitada teda oma varadest ning ülalpeetavatest, lisades oma väiteid tõendavad dokumendid (näiteks lapse sünnitunnistusest koopia). Elatusmiinimumi säilitamiseks peab võlgnik kohtutäiturile esitama ka avalduse elatusmiinimumi säilitamiseks võlgniku poolt nimetatud pangas.

Olen võla sissenõudjale vabatahtlikult õigeaegselt tasunud, kuid kohtutäitur algatas minu suhtes täitemenetluse (saatis täitmisteate). Kuidas käituda?

 Kohtutäituril puudub võimalus sissenõudjatele laekuvaid makseid ise kontrollida ning seega lähtub tema täitemenetluse algatamisel üksnes täitedokumendist ja sissenõudja avaldusest. Vahel juhtub aga, et sissenõudjad esitavad ekslikult täitmisele eelnevalt juba täidetud täitedokumente. Kui olete võla sissenõudjale vabatahtlikult õigel ajal tasunud, kuid saate siiski kohtutäiturilt täitmisteate, siis peaksite kindlasti võtma teate saatnud kohtutäituriga kiiresti ühendust ning esitama talle maksekorralduse, millelt nähtub, et olete võla õigeaegselt sissenõudjale tasunud. Sellisel juhul täitemenetlus Teie suhtes lõpetatakse.

Võlgniku põhilised kohustused täitemenetluses

- Täitekutse saamisel on võlgnik kohustatud viivitamata esitama kohtutäiturile andmed oma vara ja ülalpeetavake kohta koos vastavate dokumentaalsete tõenditega ning avalduse elatusmiinimumi jätmiseks võlgniku poolt eelistatud pangas.

- Võlgniku poolt oma vara kohta antud teave peab olema õige, kohtutäituri nõudmisel peab võlgnik esitama vara nimekirja või andma vande esitatud informatsiooni õigsuse kohta. 

- Võlgnik peab maksma lisaks võlale ka kohtutäituri tasu ja muud täitekulud. 

- Täitetoimikuga tutvumisel dokumentidest koopiate saamise soovi korral peab võlgnik tasuma kohtutäiturile A4 formaadis lehekülje eest 0,31 eurot ja A3 formaadis lehekülje eest 0,44 eurot.

Võlgniku põhilised õigused täitemenetluses

- Võlgnik võib taotledakohtult täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist (osade kaupa tasumine). Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi, kui nõue on alusetu. Kohtusse pöördumise kohta saate lugeda täpsemalt siit.

- Võlgnik saab taotleda kohtutäiturilt arestitud sissetuleku vabastamist ulatuses, mis on vajalik tema ja ta ülalpeetavate ülapidamiseks (üldjuhul alampalk + 1/3 alampalgast ülalpeetava kohta).

- Võlgnikul on õigus saada kohtutäiturilt teavet täitemenetluse kohta, tutvuda dokumentidega ning saada neist ärakirju või koopiaid, esitada kohtutäiturile avaldusi, selgitustaotlusi ja kaebusi, sealhulgas vaidlustada kaebuse lahendamise kohta tehtud kohtutäituri otsuseid kohtus, osaleda vara arestimise juures, osaleda enampakkumisel ja teha pakkumisi.

Mis on vabatahtliku täitmise tähtaeg?

Vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul annab kohtutäitur teile veel kord võimaluse nõuet vabatahtlikult täita. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on oluline, kuna täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist peab võlgnik maksma kohtutäituri tasu üksnes poole ulatuses seaduses ettenähtust. Vabatahtliku täitmise perioodil ei arestita võlgniku kontosid ega muud vara. Juhul kui te vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, on kohtutäituril õigus arestida teie kontod ja muu vara. Samuti olete kohustatud tasuma kohtutäituritasu täies ulatuses. Võlgnevuse vabatahtliku täitmise tähtaeg hakkab kulgema täitmisteate kättesaamisest, mitte täitmisteatele märgitud kuupäevast.

Kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Reeglina ei või tähtaeg olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Eeltoodud reeglist on täitemenetluse seadustikus ette nähtud ka mõningad erandid. Näiteks on vabatahtliku täitmise tähtaeg pikem rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumisel. Kohtutäitur annab võlgnikule sellistes asjades tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. 

Mis hetkest alates võib kohtutäitur täitemenetluses tasu nõuda?

Rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega. Seega kui olete nõude tasunud enne sissenõudja poolt kohtutäiturile avalduse esitamist, siis puudub kohtutäituril alus nõuda kohtutäituri tasu ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele. Selleks on aga vajalik, et esitaksite kohtutäiturile maksekorralduse nõude tasumise kohta, kuna kohtutäituril puudub võimalus sissenõudjatele laekuvaid makseid ise kontrollida.

Mul ei ole võimalik kogu nõuet korraga täita. Mida teha?

Sellisel juhul tuleks teil kohtutäituriga ühendust võtta või tema vastuvõtule ilmuda ning talle olukorda selgitada. Maksegraafiku sõlmimiseks peaksite aga jõudma kokkuleppele sissenõudjaga, kuna kohtutäitur sissenõudja nõusolekuta maksegraafikut sõlmida ei tohi. Kui olete sissenõudjaga maksegraafiku sõlminud, esitage see kohtutäiturile ning kohtutäitur lähtub sellest edasisel võla sissenõudmisel.

Miks ei ole kohtutäitur minu arvelduskontole elatusmiinimumi jätnud?

Kohtutäituril puudubinfo, millisesse panka võlgniku sissetulekud laekuvad ning seetõttu ta ei tea, kuhu elatusmiinimum jätta. Selleks, et kontole jäetaks alles miinimumpalk, tuleb teil viivitamata pöörduda kohtutäituri poole ning esitada avaldus elatusmiinimumi aresti alt vabastamiseks koos oma sissetulekuid ja ülalpeetavaid tõendavate dokumentidega. Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku.

Millises ulatuses tohib kohtutäitur minu sissetulekut (töötasu) arestida?

Reeglina ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele:
1) riiklikud peretoetused;
2) matusetoetus;
3) puudega inimese sotsiaaltoetus;
4) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
5) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis;
6) seadusel põhinev elatis;
7) haigekassa tasutud rahaline ravikindlustushüvitis, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
8) lisatasu ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest;
9) vanemahüvitis;
10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
11) vanglast vabanemise toetus.
Kui aga sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib eeltoodud punktides 5–9 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.
Oluline on silmas pidada, et kohtutäitur ei näe, mille eest mingi summa Teie arvelduskontole on laekunud, seega kui mõni eelnimetatud summadest on kohtutäituri poolt siiski arestitud, võtke ühendust kohtutäituriga ning esitage talle vastavad tõendid.

Milliseid summasid kohtutäitur arestida ei tohi?

Sissetulekut ei tohi arestida, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 

Ainsa erandi sissetuleku (töötasu) arestimisel on seadus kehtestanud lapse elatise nõude täitmise korral. Juhul kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib kohtutäitur pöörata sissenõude võlgniku töötasule selliselt, et võlgnikule säilitatakse sissetulekust poolele miinimumpalgale vastav osa või vastav osa nädala või päeva sissetulekust. Seejuures ei arvestata lapse elatise nõude täitmisel võlgniku teiste ülalpeetavate olemaoluga. 

Kui täitemenetluses täitetakse muud kui lapse elatise nõuet, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib sellisel juhul kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. 

Kui Teil on ülalpeetavaid või maksate elatist, siis tuleb Teil seda kohtutäiturile tõendada, kuna kohtutäituril vastav informatsioon puudu. 

Arestimisele kuuluva sissetuleku osa arvutamiseks on Justiitsministeerium koostanud valemi, mille leiate siit.

Kohtutäitur on arestinud minu sissetulekud, mis ei kuulu seaduse kohaselt arestimisele. Mida teha?

Teil tuleb viivitamata pöörduda kohtutäituri poole ja esitada talle oma mittearestitavaid sissetulekuid tõendavad dokumendidja avaldus nimetatud sissetulekute vabastamiseks.
 

Kes peab maksma kohtutäituri tasu ja muud kulud?

Kohtutäituri menetluse alustamise ja põhitasu peab üldjuhul maksma võlgnik. Kuid juhul, kui võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt tasunud, peab menetluse alustamise tasu ja pool kohtutäituri põhitasustust maksma sissenõudja.

Sissenõudja peab menetluse alustamise tasu ja poolt kohtutäituri põhitasust maksma ka juhul, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist ja kohtutäitur on eelnevalt nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid.

Täitekulud kannab võlgnik. Võlgnikul on õigus sissenõudjalt tasutud täitekulud tagasi nõuda juhul, kui täitedokument on kohtu või kohtuvälise menetleja otsuse alusel tühistatud. Täitekulud, mis võlgnikule seoses täitemenetlusega võivad tekkida on näiteks vara kindlakstegemise või arestimisega seotud kulud, kohtutäituri sõidu või majutuskulud, kui kohtutäitur on täitetoiminguid teinud väljaspoor büroo asukohta, kuulutuste avaldamiste ja dokumentide edastamisega seotud kulud jne.

Täitekulude ettemaksu saab kohtutäitur nõuda sissenõudjalt. Täitekulu ettemaksu nõutakse eriti suurte täitekulude (nt kauba veo või hoidmise kulud) kandmiseks. Kuid täitemenetluses tuleb võlgnikul tasuda ka need täitekulud, mis sissenõudjal on tekkinud. Sellisel juhul tagastatakse sissenõudjale tema tasutud ettemaks. Kohtutäituri lisatasu (nt võlgniku kinnisasja arestimine selle asukohas) maksab võlgnik.

Kuidas toimub kohtutäituri tasu ja muude kulude vaidlustamine?

Kohtutäituri tasu ja menetluskulude väljamõistmise kohta peab kohtutäitur tegema otsuse. Kui Te ei nõustu kohtutäituri otsusega, on teil õigus esitada kaebus kohtutäituriotsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel.

Kaebus esitatakse kirjalikult ja vabas vormis, kuid sellest peab nähtuma, a) kes kaebuse esitab, b) millises täiteasjas (menetluse number, võlgniku või sissenõudja andmed), c) millise toimingu peale kaebus esitatakse, d) mida kohtutäiturile seoses täitetoimingu läbiviimisega (või sellest keeldumisega) ette heidetakse ning e) mida kaebusega taotletakse. Kaebus tuleb esitada kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohtutäitur vaatab kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul, teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Juhul, kui menetlusosaline ei ole rahul kaebuse osas kohtutäituri poolt tehtud otsusega, on tal õigus esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebus maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtusse kaebuse esitamisel peate tasuma riigilõivu 15 eurot (kui kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu - 10 eurot). Kohtute kontod ja viitenumbrid on kättesaadavad siit.

Kuidas ja kuhu ma saan esitada kaebuse kohtutäituri tegevusele?

Kui te ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on teil õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Kaebus esitatakse kirjalikult ja vabas vormis, kuid sellest peab nähtuma, a) kes kaebuse esitab, b) millises täiteasjas (menetluse number, võlgniku või sissenõudja andmed), c) millise toimingu peale kaebus esitatakse, d) mida kohtutäiturile seoses täitetoimingu läbiviimisega (või sellest keeldumisega) ette heidetakse ning e) mida kaebusega taotletakse. Kaebus tuleb esitada kümne päeva jooksul alates päevast, kuikaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur vaatab kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul, teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Juhul, kui menetlusosaline ei ole rahul kaebuse osas kohtutäituri poolt tehtud otsusega, on tal õigus esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebus maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtusse kaebuse esitamisel peate tasuma riigilõivu 63,91 eurot. Kohtute kontod ja viitenumbrid on kättesaadavad siit.

Kuidas teada saada, milline täitur minu suhtes esitatud nõudeid täidab?

Kui olete kaotanud Teile saadetud täitekutsed/täitmisteated ja unustanud kohtutäituri nime, kes asjaga tegeles, siis saate vastava kohtutäituri nime teada kodanikuportaalist (X-tee) täitemenetlusregistri alt või kui Teil vastav võimalus puudub, siis päringuga Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonnast. Kuna tegemist on konfidentsiaalsete andmetega, siis peaksite Justiitsministeeriumist enda kohta andmete pärimiseks esitama digitaalallkirjastatud teabenõue meili teel või allkirjastatud teabenõude koos passi või ID-kaardi koopiaga kirja teel.

Minu suhtes viis täitemenetlust läbi kohtu täitevosakond (enne 1.märtsi 2001) ning sellest ajast on jäänud minu arve / vara arestituks ja täitemenetlust jätkatud ei ole. Kuidas arestist vabaneda?

Kui Teie vara on arestitud või sellele on seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri poolt enne 2001. aasta 1. märtsi nõude alusel, milles ei ole täitemenetlust jätkatud pärast 2001. aasta 1. märtsi, siis on Teil õigus esitada kohtule avaldus sissenõudja õiguste välistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üleskutsemenetluse korras. Kui sissenõudjal ei ole Teie avalduse suhtes pretensioone, siis arest või keelumärge kustutatakse Teie varalt kohtu poolt. Väljaspool kohtumenetlust selliste arestide või keelumärgete kustutamine paraku võimalik ei ole.

Mis on võlgniku vanne?

Võlgnik on kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja.

Kohtutäituri või sissenõudja taotlusel võib kohus kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik annab kohtus suulise vande: «Mina (nimi) kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on mulle teadaolevalt õiged.» ning kirjutab vandetekstile alla. Juriidilisest isikust võlgniku puhul võib võlgniku vande võtta juhtorgani liikmelt, likvideerijalt, täisühingu või usaldusühingu osanikult, vähemalt ühe kümnendiku suuruse osalusega osanikult või aktsionärilt, prokuristilt või raamatupidamise eest vastutavalt isikult.
Kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust, võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti. Võlgnik vabastatakse arestist, kui ta esitab vara nimekirja või annab vande.

Võlgnik on kohustatud ühe aasta jooksul pärast vande andmist veel kord vande andma üksnes juhul, kui kohtutäituril on alust arvata, et võlgnik on pärast vande andmist vara omandanud.

Karistusseadustiku § 281 kohaselt kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest on ettenähtud kriminaalvastutus.


Aleksander Puškini 14
20308 Narva, Estonia
info@andreikrek.com
Büroo avatud:
E,T 13:00 - 17:00
K,N,R 08:00 - 12:00
telefon: 3569490
faks: 3569491
www.andreikrek.com